Uriinianalüüs


Analüüsi tegemiseks kasutatakse Saku Tervisekeskuses kümne parameetriga testririba. Testririba kastetakse analüüsiks toodud uriini sisse ning lastakse sellel toimida. Ribal järjestikku ülevalt alla paiknevad eri tooni aknakesed muudavad sel ajal värvi. Mõne aja möödudes vaadatakse testririba aknakesi ja võrreldakse neid testrite karbil olevate värvinäitudega. Nii saadakse kümmet eri aspekti kajastav ülevaade neerude ja kuseteede tervise kohta.

  1. Uriini erikaal (SG) näitab vedeliku kontsentratsiooni: võimalikku vee liigset kadu või selle liigset peetust organismis.
  2. Kuseteedes valitsev pH-tase (PH) näitab happe-leelise tasakaalu. Mida leeliselisem on keskkond, seda soodsam pinnas on põletikku tekitavatele bakteritele.
  3. Leukotsüütide (LEU) sisaldus viitab põletikuprotsessile organismis. Analüüsinäit peaks olema leukotsüütide puhul negatiivne.
  4. Nitritite (NIT) sisaldus osutab kuseteedes põletikku tekitavate bakterite tegevusele. Normaalselt neid uriinianalüüsis olla ei tohiks.
  5. Valku (PRO) võib uriinis leiduda mitmel põhjusel: palaviku korral, vaimse või füüsilise stressi tõttu, trauma tagajärjel, kuseteede- või neeruhaiguste näitajana. Tavaliselt seda valku ei esine.
  6. Suhkrut (GLU) uriin üldjuhul sisaldada ei tohiks, kuid diabeedi korral, harva ka raseduse ajal, on see seal tavapärane näitaja.
  7. Ketoonide (KET) hulk viitab organismi vedelikuvaegusele, mis tingitud eelkõige kõrgest palavikust, pidevatest oksendamishoogudest või tingitud kõhulahtisusest. Seda ainet terve inimese uriinis olema ei peaks.
  8. Urobilinogeen (UBG) tekib uriini üldjuhul maksahaiguste korral. Terve inimese uriin seda ainet ei sisalda.
  9. Bilirubiin (BIL) on maksaensüüm, mis satub uriini maksapõletiku, kahjustada saanud maksarakkude või sapikivitõve korral. See näit tervel inimesel on negatiivne.
  10. Uriinis ei tohiks olla verd (ERY). Kui seda seal siiski leidub, näitab see neeru- või kuseteede põletikku või muid nendes organites esineda võivaid haigusi.

Sellise uriinianalüüsi määrab perearst ebaselgetel põhjustel püsiva palaviku või aeg-ajalt tekkivate palavikuhoogude korral, ebamugavustunde tõttu kuseteedes või neerude piirkonnas, kuseteede põletike ja nende kahtluse korral.

 Uriini analüüsiks kogumine:

  1. Uriini analüüsi andmiseks kasutada alati selleks ettenähtud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaanega topsi. Topsi saab osta apteegist või perearstikeskusest. Uriini ei tohi koguda nõusse kus on eelnevalt olnud ravimeid või maiustusi, kuna ka n.ö. puhtas topsis võib olla ravimite või maiustuse jääke, mis muudavad uriini analüüsi vastused vääraks.
  2. Analüüs võtta esimesest hommikusest uriinist, enne analüüsi võtmist 4-6 tundi olla söömata, joomata ja urineerimata.
  3. Enne uriini kogumist tuleb käed ja suguelundite piirkond puhta veega pesta.
  4. Analüüs tuleb võtta nn. keskjoa uriinist.Kõigepealt urinneri natuke WC potti ja seejärel juga katkestamata urineeri topsi sisse 30-70ml ja ülejäänud WC potti.
  5. Sulege topsi kaas kindlalt ja toimeta analüüsi vastuvõtmise kohta.
  6. Kui ei ole võimalik analüüsi kohe ära viia siis võib seda säilitada kuni 2 tundi külmutuskapis.
  7. Beebidelt uriini analüüsi võtmiseks saab osta apteegist spetsiaalse kogumiskoti ja seejärel valada topsi.

Viimased uudised