VERERÕHU ÖÖPÄEVANE MONITOORING


Vererõhumõõtmine on igapäevane arstitöö osa. Kuid olles saanud mõõtmistulemuse tekib kohe küsimus- kuivõrd see peegeldab vererõhuväärtusi väljaspool arstikabineti. Hästi on teada vererõhu kõikumine ärevuse, hirmu ja pinge korral, arstijuures viibimine ei ole siiski patsiendile igapäevane tegevus. Ainus võimalus saada teada tõde on vererõhu registreerimine väljaspool arstikabinetti. Selleks on kaks võimalust: patsient mõõdab ise või vererõhku registreerib vastav seade. Eelistama peaks just viimast, saadud tulemus on kõige õigem, seda ei mõjuta patsiendi teadlik eelhäälestus. Seade on väike ja ei sega kuigivõrd patsiendi igapäevaseid toimetusi, isegi mitte und. Vajadusel saab patsient kaasa kirjaliku juhendi ja päeviku, kuhu saab kellaajaliselt registreerida enesetunde muutusi, käimasolevaid tegevusi ja ravimite võtmist. Enamjaolt ongi uuringu näidustuseks juhuslikult leitud vererõhu kõrgenemine seejärel raviefektiivsuse kontroll ja harvem madalast vererõhust tingitud vaevuste täpsustamine. Neist on kaks peamist patsientide rühma kellel võib olla : nn. valge kitli vererõhk ja püsivalt kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Vastuvõtu hetkel mõõdetakse küll sarnased vererõhuväärtused kuid erinevused tekivad ööpäevases vererõhuprofiilis. See annab aluse põhjendatud raviks-uuringuteks või lihtsalt selgitusteks. Ilma uuringuta neid aga eristada ei saa kuidagi.

Koostanud Madis Veskimägi

Viimased uudised