Tervishoiuameti soovitused gripihaige koduseks raviks.

Gripi A(H1N1)v - (uus gripp, seagripp, pandeemiline gripp) kliiniline pilt meenutab tavalise hooajalise gripi pilti ja suurem osa ei vaja ravimeid ega haiglaravi.

Gripp A(H1N1)v viirus kutsub esile samasuguseid kaebusi kui teised gripiviirused. Tavalisemad kaebused on kõrge palavik, kurguvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.

Nakkusohtu on võimalik vähendada järgmiste meetmetega

  1. Kata köhides või aevastades oma suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätikuga. Viska       kasutatud taskurätti prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda.
  2. Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi kattes suu ja nina oma käise ülaosaga.
  3. Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga.
  4. Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva     lahuga, tee seda kindlasti pärast seda kui oled köhinud või aevastanud. Vaata selle kohta jooniseid tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt   www.tervisekaitse.ee või www.gripivastu.ee
  5. Ära puuduta silmi, nina või suud kui sa ei ole just käsi pesnud.
  6. Ära lähene teistele inimestele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimeste lähedusse, ära mine inimeste lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab.
  7. Väldi rahvakogunemisi ja kätlemist ning lähedasi kontakte (alla 1 meetri).
  8. Võimalusel väldi sõitmist ühistranpordis või katsu seda teha mitte tipptunnil.
  9. Õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid.

Gripi põdemine kodus

  1. Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa tingimata arsti diagnoosi ja ravi, vaid võid põdeda haigust kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad.
  2. Informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel ühendust perearstiga. Konsulteeri oma perearstiga tööveimetuslehe küsimustes.
  3. Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga.
  4. Kui oled haigestunud, siis võimalusel maga üksi.
  5. Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavalselt võtab paranemine aega nädala.
  6. Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa ise haigena olles lapsi hoida. Kui võimalik leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastaval (vt nakkusohu vähendamine).
  7. Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.

Kui põetad haiget

  1. Haige põetamisel järgi kindlasti nakkusohtu vähendavaid meetmeid.
  2. Haiget põetagu põetagu võimalusel üks täiskasvanud inimene, kes peab hoolikalt jälgima ka enda seisundit. Riskirühma kuuluv isik ei peaks põetaja olema. Kui kuulud riskirühma, kasuta maski.
  3. Haige seisundit tuleb jälgida, eriti, kui tegemist on lapsega või ka muidu abi vajava inimesega; pane tähele muutusi tema seisundis, uuri, kuidas ta ennast tunneb.
  4. Tee haige seisundi kohta endale märkmeid, mida saab kasutada, kui vaja konsulteerida oma perearstiga või oled kutsunud kiirabi.
  5. Informeeri perearsti, kui põetava seisund halveneb.
  6. Informeeri perearsti, kui sinu peres haigestuvad ka teised inimesed.
  7. Haige põetamiseks on parim viis, kui tema jaoks on eraldi tuba.
  8. Loo haigele võimalus enese eest ise elementaarselt hoolitseda (joogi võimalus jne).
  9. Eriti tähtis on kätepesu pärast haigega samas ruumis olemist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toimetamist, voodipesuga ja riietusesemetega kokkupuutumisel.
  10. Kõik pinnad tuleb pühkida tavalise puhastusainega. kasuta selleks võimalusel ühekordset lappi või pese see korralikult.
  11. Haige voodipesu, toidunõusid jm ei pea pesema eraldi ja eriisel viisil või vahenditega.
  12. Ära kutsu külalisi, kui kodus on gripihaige.
  13. Tuuluta regulaarselt eluruume ja kööki, võimalusel ka wc-d ja vannituba.

Haige lapse põetamine

  1. Täida ka neid soovitusi, mis on kirjas esimeses osas. Teavita haigest lapsest perearsti.
  2. Hoolitse, et laps saaks piisavalt vedelikku (paku talle meelepäraseid jooke). Eriti väikelapsel, võib  kõrge palaviku, oksenadmise ja kõhulahtisuse korral kergesti ja kiiresti tekkida vedelikupuudus.
  3. Konsulteeri oma perearstiga hoolduslehe küsimuses.
  4. Kui laps ei söö, näiteks kurguvalu tõttu, on oluline, et jooks vähemalt suhkrut sisaldavaid jooke - nendest saab laps energiat. Magusat jooki saab ise valmistada ka mee või siirupi lisamisega.
  5. Konsulteeri lapse lubamiseks/viimiseks lasteasutusse pärast haiguse möödumist perearstiga. Last ei tohi viia lasteasutusse enne, kui temperatuur on normaliseerunud ja teised sümptomid kadunud.

Lapse seisund on raske:

  1. lapsel on hingamisraskused
  2. lapse nahk on sinakas või hall
  3. laps ei joo piisavalt
  4. laps oksendab tugevalt või sageli
  5. laps ei ärka või ei reageeri millelegi
  6. laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada.
  7. lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Täiskasvanu seisund on raske:

  1. tal on hingamisraskused
  2. tal on valu või raskustunne rinnus
  3. tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
  4. tal esineb tugev ja pidev oksendamine
  5. gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks 112

 

Allikas Tervishoiuamet

 

 

 

 

Viimased uudised